LibreOffice-Suite-Impress/C3/Slide-Master-Slide-Design/Khasi

From Script | Spoken-Tutorial
Jump to: navigation, search
Time Narration
00:00 Ngi pdiangsngewbha iaphi sha ka “Spoken Tutorial” halor ka “Slide Master and Slide design” ha ka “LibreOffice Impress”.
00:08 Ha kane ka jinghikai, ngin ia pule kumno ban apply ia ki:

Background na ka bynta ki slides Layouts na ka bynta ki slides.

00:15 Hangne ngi pyndonkam da ka:

Ubuntu Linux 10.04 bad LibreOffice Suite version 3.3.4.

00:24 “Background” ka thew ia baroh ki rong bad ki effects kiba apply ha ki “slide” kiba don hadien jong ka content.
00:32 “LibreOffice Impress” kadon shibun ki “background” opshons kiba iarap iaphi ban shna ia ki “presentation”s kiba kham biang.
00:38 Phi lah ruh ban shna la kijong ki custom backgrounds.
00:42 To ngin ia plie ia ka presentation “Sample-Impress.odp”.
00:48 To ngin ia shna ia ka custom background na ka bynta ka “presentation” jong ngi.
00:52 Ngin ia apply ruh ia kane ka background ha baroh ki slides ha ka presentation.
00:57 Ngin ia pyndonkam ia ka “Slide Master” opshon ban shna ia kane ka background.
01:02 Kano kano ka jingpynkylla kaba leh ha kane ka “Master slide” ka apply sha baroh ki slides ha kane ka presentation.
01:08 Na ka Main menu, nion “View”, jied “Master” bad nion ha u “Slide Master”.
01:15 Ka “Master Slide” kapaw.
01:17 Phin iohi ba ka “Master View” toolbar ruh kapaw. Phi lah ban pyndonkam ia kane ban “create, delete” bad “rename” “Master Pages”.
01:27 Phin iohi ba ar tylli ki slide ki paw mynta.
01:31 Kine kidei ar tylli ki “Master Pages” kiba lah pyndonkam ha kane ka presentation.
01:37 Na ka “Tasks” pane, nion ha ka “Master Pages”.
01:41 Ka “Used in This Presentation” field ka pynpaw ia ka “Master slides” kaba lah pyndonkam ha kane ka presentation.
01:48 Ka “Master slide” kalong kum ka template.
01:51 Phi lah ban set ia ka formatting preferences hangne kaba hadien lah ban apply ha baroh ki slides ha ka presentation.
01:58 Nyngkong, na ka “Slides” pane, to ngin jied “Slide 1”.
02:03 To ngin apply da ka background kaba lieh ha kane ka presentation.
02:07 Na ka Main menu, nion ha “Format” bad nion “Page”.
02:12 Ka “Page Setup” dialog-box kapaw.
02:15 Nion ia u “Background” tab.
02:18 Na ka “Fill” drop-down menu, jied ia ka opshon “Bitmap”.
02:24 Na ka lis jong ki opshons, jied “Blank” bad nion “OK”.
02:29 Ka slide mynta kadon ia ka background kaba lieh.
02:32 Phin iohi ba ka rong jong ka text ba lah don lypa kam pyni bha shuh ha ka background.
02:38 Barabor jied ia ka rong kaba lah ban iohi bha ha ka background jong ka.
02:43 To ngin ia pynkylla ia ka rong jong ka “text” sha kaba iong. Kane kan sa pynlong ia ka text kaba lah ban iohi bha ha ka background ba lieh.
02:52 Nyngkong jied ia ka text.
02:55 Na ka Main menu, jied “Format” bad jied “Character”.
02:59 Ka “Character” dialog-box kapaw.
03:02 Na ka “Character” dialog-box, jied “Font Effects” tab.
03:08 Na ka “Font Color” drop-down, jied “Black”.
03:12 Nion “OK”
03:15 Ka text mynta ka lah kylla rong iong.
03:18 Mynta, to ngin ai rong ia ka slide.
03:21 Nion ha kamon jong u mouse ha ka slide na ka bynta ka context menu bad jied “Slide” bad “Page Setup”.
03:27 Na ka “Fill” drop-down menu, jied ia ka opshon “Color”. Jied “Blue 8” bad nion “OK”.
03:36 Phin iohi ba ka rong blue bastang kaba ngi lah jied, ka lah apply ha ka slide.
03:42 Sangeh kane ka jinghikai ban leh ia kane ka assignment. Shna ia ka Master Slide ba thymmai bad apply ia ka rong saw kum ka background.
03:52 To mynta ngin ia pule kumno ban pyndap ia kiwei ki design elements ha kane ka presentation.
03:57 Kum ka nuksa, phi lah ban pyndap “logo” ha ka presentation jong phi.
04:01 Peit ha ka “Basic Shapes” toolbar ha trai jong ka screen jong phi.
04:06 Phi lah ban pyndonkam ia u ban dro ia bun ki basic shapes kum ka circles, squares, rectangle, triangles bad ovals.
04:16 To ngin ia dro ia ka rectangle ha ka “Title area” jong ka slide.
04:21 Na ka “Basic Shapes” toolbar, nion ha “Rectangle”.
04:25 Mynta, pynkynriah ia u cursor sha kyndong shajrong liang kadiang jong ka slide, ha ka “Title area”.
04:31 Phin sa iohi ia u “plus sign” bad u dak heh ‘I’.
04:36 Nion ia u “mouse” button ba sha kadiang bad tan ban dro ia u rectangle barit.
04:41 Mynta, pyllait ia u mouse-button.
04:44 Phi lah dro ia ka rectangle !
04:47 Phin iohi ia phra tylli ki “handle’s ha ka rectangle.
04:50 Handles lane control points kidei ki blue squares kiba rit kiba paw ha ka slides jong ka object ba lah jied.
04:58 Ngi lah ban pyndonkam ia kine ki control points ban antad ia ka jingheh jingrit jong ka rectangle.
05:03 Katba phi dang pyniaid ia u cursor ha u control point, u cursor u kylla sha u khnam ba don khlieh baroh arliang.
05:10 Kane ka thew ia ka jingkdew ha kaba kine ki control points ki lah ban pynkynriah bad pynkylla ia ki basic shapes.
05:17 To ngin ia pynheh ia kane ka rectangle khnang ba kan kah lut ia ka title area baroh kawei.
05:25 Ngi lah ban format ia kine ki shapes ruh!
05:28 Nion kamon ha u mouse ha kane ka rectangle ban view ia ka “context menu”.
05:32 Hangne, phi lah ban jied bun tylli ki opshons ban pynkylla ia ka rectangle.
05:37 Nion ha ka “Area”. Ka “Area” dialog-box kapaw.
05:43 Ha ka “Fill” field, na ka drop-down menu, jied “Color”.
05:48 Jied “Magenta 4” bad nion “OK”.
05:52 Ka rong jong ka rectangle ka lah kylla.
05:56 Ka rectangle mynta ka lah kah lut ia ka text.
05:59 Ban pyniohi ia ka text, nyngkong jied ia ka rectangle.
06:03 Mynta, nion ha kamon jong u mouse ban plie ia ka context menu.
06:07 Nion ha “Arrange” bad nangta “Send to back”.
06:11 Ka text la iohi biang sa shisien!
06:15 Hangne ka rectangle ka lah kynriah hadien jong ka text.
06:18 Ha ka “Tasks” pane, nion ha ka “preview” jong ka “Master Page”.
06:23 Nion kamon ha u mouse bad jied “Apply to All Slides”
06:27 Khang ia ka “Master View” da kaba nion ha u “Close Master View” button.
06:32 Ki jingpynkylla ia ka formatting ha ka “Master” ka lah apply lut mynta ha baroh ki slides ha ka presentation.
06:39 Phin iohi ba ka rectangle ruh ka lah paw ha baroh ki sla.
06:45 To ngin ia pule kumno ban pynkylla ia ka “layout jong ka slide.
06:49 Kiei ki Layouts? “Layout”s kidei ki slide templates kiba dei ki pre-formatted na ka bynta ka position jong ki content ryngkat ki place holders.
06:58 Ban view ia ki “slide layout”s, na ka right panel, nion “Layouts”.
07:04 Ki layouts kiba don ha ka “Impress” ki lah paw.
07:07 Peit ha ka “layout thumbnail”s. Ka ai iaphi ia ka buit kumno ba ka slide kan paw hadien ba ka layout ka lah apply.
07:16 Kidon ki layouts bad ki kyrteng bad ar tylli ki columnar fotmats, ki layouts kiba phi lah ban position ia ka text ha lai tylli ki column bad kumta ter ter.
07:24 Kidon ruh ki layouts kiba suda. Phi lah ban apply ia ka layout ba suda ha ka slide jong phi bad nangta shna ia ka layout ha ka jingkwah jong phi.
07:32 To ngin ia apply ia ka layout ha ka slide.
07:35 Jied ia ka slide “Potential Alternatives” bad pyndam baroh ki text.
07:43 Mynta, na ka “Layouts” pane ha ka liang kamon, nion “Title, 2 Content over Content.”
07:51 Ka slide mynta kadon lai tylli ki boxes bad ka “title area”.
07:56 Phin iohi ba ka rectangle kaba ngi thep da kaba pyndonkam da ka “Master Page”, ka dang don bad iohi.
08:02 Ia kane ka rectangle lah ban pynkylla tang da ka “Master slide”.
08:07 Ki settings ha ka “Master” slide ki weng ia kino kino ki jingkylla ha ka formatting lane layouts kiba apply ha ki slides bad ka apply hi dalade.
08:15 To mynta ngin pyndap ia ki content ha kine ki boxes.
08:19 Ha ka text-box ba nyngkong, type: “Strategy 1 PRO: Low cost CON: slow action”.
08:28 Ha ka text-box ba ar, type: “Strategy 2 CON: High cost PRO: Fast Action”.
08:40 Ha ka text-box kaba lai, type: “Due to lack of funds, Strategy1 is better”.
08:48 Phi lah ban jied ruh ha kajuh ka rukom ia ki layout type kiba kham iadei bad iahap bad ka presentation jong phi.
08:54 Kane ka pynkut ia kane ka jinghikai. Ha kane ka jinghikai, ngi la pule kumno ban apply ia ki “Backgrounds” bad “Layout” na ka bynta ki slides.
09:03 Hangne ka kam na ka bynta jong phi.
09:05 Shna ia ka “Master Slide” ba thymmai.
09:08 Shna ia ka “Background” ba thymmai.
09:11 Pynkylla ia ka layout sha ka “Title, content over content”.
09:15 Peit kaei kaba jied haba phi apply ia ka “Layout” ha ka “Master slide”.
09:20 Thep ia ka slide ba thymmai bad apply ia ka layout ba thylli.
09:25 Pyndonkam ia ki text-boxes bad pynhap ia ki columns ha ki.
09:29 Format ia kine ki text-boxes.
09:32 Pyndap text ha kine ki boxes.
09:36 Peit ia ka video kaba don ha kane ka link harum. Ka batai kyllum ia ka Spoken Tutorial project.
09:42 Lada phim don ia ka bandwidth kaba biang, phi lah ban shu download bad peit ia ka hadien.
09:47 Ka kynhun jong ka Spoken Tutorial Project:

Ka pynlong ia ki workshops da kaba pyndonkam da ki spoken tutorials. Ka ai certificates sha kito kiba pass bha ha ka online test.

09:56 Na ka bynta ki jingtip ba kham bniah, thoh sha ka:

contact at spoken hyphen tutorial dot org.

10:02 ' “Spoken Tutorial” project kadei shi bynta jong ka “Talk to a Teacher” project. La kyrshan ia ka da ka National Misson on Education lyngba ka ICT, MHRD, Sorkar India.
10:14 Kham bun ki jingtip halor kane ka mission kidon ha ka:

spoken hyphen tutorial dot org slash NMEICT hyphen Intro.

10:25 Ia kane ka jinghikai la pynkylla sha ka Ktien Khasi da u Pdiangburom na Shillong.
10:30 Khublei shibun ia ka jingsnohkti lang jong phi.

Contributors and Content Editors

Pdiangburom