LibreOffice-Suite-Draw/C3/Working-with-Objects/Khasi

From Script | Spoken-Tutorial
Jump to: navigation, search
Time Narration
00:01 Pdiang sngewbha ia phi sha ka Spoken Tutorial halor kumno ban leh Working with Objects ha ka “LibreOffice Draw”.
00:06 Ha kane ka jinghikai ngin pule shaphang kumno ban.
00:08 Ban pynbeit ia u objects da kaba pyndonkam da u Grids bad Guide lines
00:12 Pyndonkam da u snap functions.
00:14 Customize lines bad arrowheads.
00:18 Phin sa pule ruh kumno ban leh : * Duplicate objects
00:21 Ban Re-size ia ki objects thik pa thik
00:24 Ban sam ia ki objects ban Combine, merge, subtract bad intersect objects.
00:30 Hangne, ngi pyndonkam da ka: Ubuntu Linux, version 10.04 kum ka operating system bad LibreOffice Suite, version 3.3.4.
00:40 Kiei ki Grids?
00:42 Grids ki iarap ban pynbeit ia u objects,
00:45 thik ha ka Draw page.
00:48 To ngin plie ia ka file RouteMap kaba la dep saved ha ka Desktop.
00:53 Ha ka jinghikai ba la dep, ngi la pyndonkam kato kane ia ki grids.
00:57 Mynta, to ngin pule shaphang ki gridskham bniah.
01:01 Na ka Main menu, select View bad click ia u Grid.
01:05 Nangta click ha u Display Grid.
01:08 Ka Draw page la pyndap da u number jong u horizontal bad vertical dotted lines. Kine ki form ia u grid.
01:17 Kine ki grids kidei tang ia kaban display. Kim dei ia kaban print.
01:22 Ngi lah ban customize ia ka size jong ki grids, kata kamut, ban shna ia kiba rit lane baheh katba donkam.
01:30 Na ka Main menu, select Tools bad click Options.
01:35 Phi lah ban iohi ia ki Options dialog-box.
01:38 Click LibreOffice Draw bad select Grid.
01:42 Hapoh jong ka Resolution, thoh ia ki values ba harum:
01:46 Horizontal – 7 cm
01:49 Vertical – 5 cm.
01:53 Subdivision u rai ia ki number jong ki jaka ba thylli ha u grid.
01:57 To ngin thoh ia ki Subdivision values.
02:00 Horizontal – 3
02:02 Vertical – 4.
02:05 To ngin ieh shuwa ia u Synchronize axes option unchecked.
02:09 Click OK.
02:11 Peit ia ka Draw page mynta. Peit ia ka size jong man ka box ha u grid.
02:17 To ngin niew ia ki spaces kibba la buh ha u Subdivision.
02:22 Horizontally ki don 1, 2, 3 spaces bad vertically ki don 1, 2, 3, 4 spaces.
02:33 To ngin pule shaphang ki Guides.
02:36 Kiei ki Guides?
02:38 Guides kidei ki lines ba iarap lane ki extensions jong ki dong jong ki objects
02:43 ba la pyni tang lada pynkhih.
02:47 to ngin enable ia u guidelines.
02:50 Leit sha ka Main menu, select View bad select ka option Guides.
02:55 Mynta, click ka option Display Guides.
02:59 Na ka Main menu, click Tools bad Options.
03:03 Ka Options dialog-box appears.
03:06 Na ka left panel, click ha ka triangle barit baiong hajan jong ka LibreOffice Draw. Click View.
03:15 Na ka right panel, select Guides when moving. Kane kadei ka lynti ban phin iohi ia ki guides ha man ba pynkhih kiobjects.
03:23 Click OK.
03:27 Mynta , to ngin pynkynriah ia ka park khyndiat sha kamon.
03:29 Haba la pynkynriah ia ka park, ka extension lines jong ki edge jong ka object la lah ban iohi. Kine kidei ki Guidelines.
03:39 Kaei ka Snap Lines?
03:41 Snap Lines ki iarap ban buh ia ar ne bun ki object hajan jong ka area ba la buh.
03:48 Snap lines bad Snap points la shna da ki nongpyndonkam.
03:53 Snap lines ki iaid vertically bad horizontally bad ki paw kum ki dashed lines.
03:59 Phi lah ban plie ia ki Snap Lines option ha shuwa ban create snap lines.
04:05 Leit sha ka Draw page. Right-click ia ka context menu bad select Snap Lines.
04:12 Mynta, check baroh lai tylli ki options:
04:16 Snap Lines Visible,
04:18 Snap to Snap Lines,
04:20 Snap Lines to Front.
04:22 Snap lines kiba ngi la shna, ngi la lah ban iohi mynta.
04:26 To ngin peit kaei ka area, ban pyndonkam ia u Snap Lines, hapoh ki objects jong ka map kiba dei ban(as shown in the slide).
04:34 Pynkhih ia u mouse cursor halor vertical ruler.
04:38 Press ia u left-mouse-button.
04:41 Phi lah ban iohi ba u cursor ba la pynwandur kum u knap ba don arliang .
04:46 Drag ia u mouse shajan ka Draw page.
04:50 Phi lah ban iohi ia ki dotted line.
04:53 Wat ym pynlait ia u mouse-button.
04:55 Katba dang bat ia u left-mouse-button, drag ia u dotted line sha ka page.
05:01 Mynta, pynlait ia u mouse-button.
05:04 Hato phi lah ban iohi ia u line?
05:06 Kane kadei ka Snap Line. Ban shna ia ka bottom most limit, shu drag ia u line sha ka bottom jong ka page.
05:13 To ngin shna ia lai tylli shuh shuh ki Snap Lines ban pyni kaei ka area hapoh ka map kaba la buh.
05:24 Ngi la dep shna ia u horizontal bad vertical Snap Lines.
05:29 Mynta phi lah ban buh ia ki objects ryngkat bat kine ki Snap Lines.
05:34 Phi lah ruh ban shna kham bun ki Snap Lines katba phi kwah.
05:40 U horizontal bad vertical Snap Lines ki treikam kum u 'X' bad 'Y' axes ha ka graph.
05:48 Hapoh jong kine artylli ki axes, phi lah ban buh ia ki objects thik pa thik.
05:54 Phi lah ban pyndonkam ia u Snap function ryngkat ki grid lines ban buh ia ki objects thik pa thik.
05:59 Phi lah ruh ban: * Snap sha ka Grid- buh ia ki object thik pa thik ha ki grid points
06:06 Snap to Snap lines – buh ia ki object thik pa thik ha u snap line
06:11 Snap to Page margin – u buh ia ki object thik pa thik ha ka page margin.
06:18 Sangeh ia kane ka jonghikai bad leh ia kane ka assignment.
06:21 Peit ha baroh ki Grid options.
06:24 Check kaei kaba jia ia ki objects haba phi snap sha u Grid, snap lines bad page margins.
06:31 Mynta to ngin add sa kawei ka lake, thik ha ka shape jong kane ka lake, marjan ia ka School Campus.
06:38 Ban leh ia kane, to ngin pyndonkam da ka Duplicate option.
06:43 To ngin select ia ka Lake.
06:45 Leit sha ka Main menu', select Edit bad click ha ka Duplicate.
06:51 Ka Duplicate dialog-box kan paw.
06:54 Ha ka Number of copies, thoh ia ka value 1 bad click OK.
06:59 Ka Lake la duplicated.
07:03 To ngin drag ia ka lake bad buh ia ka hajan ka school.
07:06 Ki objects lah ban pynheh pynrit thik .
07:11 To ngin pyndonkam da ka jingthew kaba biang bad ban pynkylla ia ka dur jong ka House kumba la pyni ha ka slide.
07:18 To ngin ai kajuh ka height bad width bad pynphai ia ki dong bad pynshad pyllun.
07:24 Nyngkong, select Home, right-click ia ka context menu bad select Position and Size.
07:31 KaPosition and Size dialog-box kan paw.
07:35 Click ia ka Position and Size tab.
07:38 Hapoh jong ka Size, thoh ia ka value 3 ha baroh ka Width bad Height fields.
07:43 Nangta click ia u Rotation tab.
07:46 Ha ka Angle field, thoh ia ka value 10.
07:55 Ha ka Slant Angle field, thoh 5 degrees.
07:59 Click OK.
08:01 Ngi la dep ban re-designed ia ka iing!
08:05 Sangeh ia kane ka jinghikai bad leh ia kane ka assignment.
08:08 # Dro ia bunjait ki shapes da kaba pyndonkam ia u Drawing tool bar.
08:11 # Check lada phi lah ne em ban apply Corner radius ia baroh ki shapes.
08:16 Mynta, to ngin space ia ka right edges of some objects evenly.
08:21 Ngin pyndonkam da ka Distribution option ban ioh ia kane.
08:26 Ngi dei ban select kumno kumno lai tylli ki objects ban pyndonkam da ka Distribution option.
08:32 Nyngkong, select ia ka Residential Complex, ka Parking Lot bad ka Commercial Complex.
08:39 To ngin group da kaba tan da u Select arrow ban kah baroh ki objects.
08:45 Mynta, right-click bad select Distribution.
08:50 Hapoh jong ka Horizontal, select Right. Click OK.
08:56 Ka right edges jong ki objects yn sa sam katjuh .
09:01 Ka Distribution option kam sam ia ki objects horizontally lane vertically.
09:07 Ka Horizontal Distribution option ka sam ia-
09:10 ka right bad left edges
09:12 Ka horizontal centers bad
09:14 Ka spacing jong ki objects.
09:17 Ka Vertical option ka sam ia-
09:21 Ka top bad bottom edges

Ka vertical centers bad Ka spacing jong ki objects.

09:26 Mynta, to ngin shna ia la u jong u line style na bynta kane ka map.
09:32 Na ka Main menu, select Format bad click Line.
09:35 Ka Line dialog-box kan paw.
09:38 Click ha ka Line Styles tab.
09:41 Ha ka Line Styles, select ka option Three dashes and three dots.
09:47 Eh noh ia ka Type field kumba ka long.
09:50 Ha u Number, ngin thoh 10 bad 5; Length da 8%.
09:57 Click Add. Thoh ia ka kyrteng "My Line Style". Click OK.
10:06 Click biang OK.
10:08 To ngin select ia une u arrow. Right-click bad select Line. U Line dialog-box yn sa paw.
10:13 Click ia u Line tab.
10:16 Click ha u Style drop-down box.
10:19 Mynta ka la pyni ia ka new style kaba la dep shna.
10:22 Select ia ka bad click OK.
10:26 Ngi la dep ban shna ia u new line style!
10:29 To ngin draw ia ka stadium barit sha kadiang jong ka School Campus.
10:34 Na ka Drawing toolbar, click Basic Shapes bad select ia ka Circle.
10:40 To ngin buh ia ka ha ka Draw page.
10:44 Ka outline jong ka circle kadei jong ka style My Line Style.
10:49 To ngin type “Stadium” hapoh.
10:53 Mynta, to ngin pule kumno ban combine, merge, subtract bad intersect ia ki objects.
10:59 Kaei ka jingiapher hapden ka Grouping bad combining objects?
11:03 Lada ia ki objects la grouped, bun tylli ki objects la shu buh kyllum.
11:09 Lada ia ki objects la combined, kin mih ki object ba thymmai.
11:13 Ngin pyndonkam lai tylli ki objects ban pyni ia kine ki option.
11:18 Nyngkong, to ngin add ia ka new page ha ka Draw file.
11:23 To ngin draw ia ka circle na ka Drawing toolbar- click Basic Shapes bad select Circle.
11:32 Move ia u mouse ha ka Draw page bad tan shapoh.
11:35 To ngin draw ia u object ba ar Diamond.
11:38 Na ka Drawing toolbar, click Basic Shapes bad select Diamond.
11:43 Move ia u cursor sha ka Draw page, tan ia ka shapoh. Bad na ka menu bar, select Area Style / Filling drop down button bad select color Red 3.
11:55 Draw ia u object ba lai, u Rectangle, bad airong ia ki object da ka Green 6.
12:02 Select ia lai tylli ki objects da kaba bat shapoh ia u Shift key bad click ha kawei pa kawei ka object.
12:11 Right-click ia ka Context menu bad click Combine.
12:14 Ka object ba thymmai la dep shna!
12:18 Buh jingkynmaw ba ka object ba thymmai ka shim ia ka rong jong ka object kaba khatduh bad kaba na shadien.
12:24 To ngin undo ia kane da kaba press ia u CTRL+Z keys hajuh ka por.
12:29 Select ia ka figures sa shisien bad right-click ia ka context menu.
12:35 Select Shapes bad click Merge.
12:38 Sa kawei ka shape thymmai la dep ban shna!
12:41 Kymmaw ba lada bunsien phi experiment bad kine ki functions, phin nang kham bun.
12:48 Da kane ngi la poi sha kaba kut jong kane ka jinghikai.
12:51 Ha kane ka jinghikai , phi la nang kumno ban pyndonkam ia u Grids, Guides bad snap lines ban align ia ki objects thik pa thik.
12:59 Phi la nang ruh kumno ban Duplicate, Resize ia ki objects bad distribute ia ki objects.
13:06 Ngi la dep ruh ban shna ia ki new line styles bad nang ruh kumno ban form ia ki new objects da kaba pyndonkam ia ia ki-
13:12 Combine, Merge, Subtract, Intersect.
13:17 Peit ia ka video kaba don ha ka link harum.
13:20 Kan batai kyllum ia ka Spoken Tutorial project.
13:23 Lada phim don u bandwidth ba biang, sa shu download bad peit pat.
13:28 Ka Spoken Tutorial Project team: Ka ju pynlong workshops da kaba pyndonkam ia ka spoken tutorials. Ka ju ai certificates ruh ia kito kiba pass ia ka online test.
13:37 Ban tip kham bniah, leit sha ka:

contact at spoken hyphen tutorial dot org.

13:43 “Spoken Tutorial” project kadei shi bynta jong ka Talk to a Teacher project.
13:48 La noh synniang da ka National Mission on Education lyngba ka ICT, MHRD, Government of India.
13:55 Ki jingtip ba kham bniah halor kane ka mission ki don ha ka:

spoken hyphen tutorial dot org slash NMEICT hyphen Intro.

14:06 Ia kane ka jinghikai la noh synniang da U GEORGE B.WARJRI.
14:10 Khublei shibun.

Contributors and Content Editors

George 030390, Hezekiah2016, Pratik kamble